"Nämmnämm."

Eile oli nii mahe koolipäev, pole tükk aega nii lõbus ja huvitav olnud vist. Tegelikult oli eile Toitlustuse praktiline tund. Esimene tunnipool kirjutasime teraviljatoodetest, siis tegime väikse vaheaja. Peale seda jagasime kõik gruppidesse, 4 kolmest gruppi tuli ja 1 neljane grupp. Iga grupp sai ühe toidu, minu grupp, kus oli neli liiget, sai 3 toitu, mis olid üldiselt lihtsad. Kuskil 1-2 tundi kulus söögi tegemise peale, siis olid kõik omadega valmis. Seda oli nii mõnus vaadata, kui terve õppeköök oli u 15 inimest täis :D ja kõik sigisid-sagisid. Igalt poolt tuli erinevaid söögilõhnu. Minu lemmikroaks sai Peekoni-kartuli-muna vorm, mis oli minu grupi tehtud :) & kõigekõigekõige parem oli šokolaadi kook, mille retsepti ma hangin kuskilt ja teen ka ise kodus järgi.
Ei saa märkimata jätta, et eile oli parajalt lörtsine, üritasin võimalikult kuivalt bussijaama saada, aga ei õnnestunud eriti, või noh, õnnestus, aga bussipeatuse juures läks asi käest ära :D. Jõudsin koju, käisin pesemas, peale pesu jõin teed & tundsin hetkelises vaikuses ennast ülimõnusalt.
Ma tahaks juba nii haigelt ARKis ära käia. Mul õnnestub vähemalt päevas korra autoga sõita, hea seegi, eks. Käisin eile ka Krislini ja Janette juures. Hakkasime Monaga ära minema, Janette ütles, et "kuhu te lähete?". Ütlesin, et "peole lähen, tule ka.". Aga ta ütles, et "ma ei saa tulla, sest mul ei ole peoriideid.". Aga see selleks. Jeje, mul sai eile "Näeme veel, Simon." läbi, kui ma peaks sellele hinnangu andma, siis oleks selleks 4/5, miks ma ei andnud maksimumpunkte? Sellepärast, et see ei olnud Eesti kirjaniku raamat + sisu oli kohati raske, kuigi mulle meeldis peategelane Simon, kes oli elurõõmus, positiivne & heade ütlemistega oma lühikese eluaastate lõpuni. Neljapäeval (?) otsisin netist veel Eesti kirjanike Noorteromaane, eks peab siis mingi päev raamatukogus käima, esmaspäeval võibolla. Hah, just meenus, et mul on referaat IKKA VEEL tegemata, jube, ma ei oska seda üldsegi, midagi peab ikka kirjutama, kui ma mitterahuldavat hinnet ei taha saada.

Aitäh tähelepanu eest!

Liisu.

Sisutu.

Miski lühikese posti võib ju teha.

Pühapäev: Ma ei tea, mis mu ajul viga on, aga ma ei mäleta sellest päevast eriliselt mitte midagi. Oh, midagi meenus. Õhtul käis isa tädi saunas, ise käisin ka saunas, kuna laupäeval ei viitsinud minna. Läksin suhteliselt vara magama, vist, miskit kümne ajal vms.

Esmaspäev: Kuna minul oli ainukesena vaba esmaspäeval, enda pere hulgast, siis ma pidin Jukut ja Kaurit hoidma, pool päeva. No mis see siis ära ei ole, arvasin ma alguses. Kõigepealt mõtlesin ma, et ma saan halval juhul kella kümneni magada, aga tuhka ka, kell oli 8.57 (?), kui Juku (?) minu voodi juurde tuli ja üles äratas, guuud. Vedasin ennast alla siis, seni Juku rääkis, mida Kauri juba tunni ajaga korda oli saatnud, põhiline oli see, et ta võttis mingi padja seest porolooni (?) tükid ära, terve tema tuba oli neid tükke täis, õuuuuh gaaaad. Tegin neile süüa, nagu korralik õde kunagi - omletti. Okei, seda ei olnud väga raske teha, aga ma täitsin Juku soovi :D. (Miks mulle tundus, et ma tegin midagi rohkemat?) Seni, kui ma süüa tegin, palusin (käskisin) Kauril oma tuba korda teha, (ähvardasin) lubasin ta muidu hommikusöögi kohukesest ilma jätta, julm, aga õiglane ju. Peale söömist toimetasime niisama, seni, kuni teine pool perek. Evestusest koju tuli, v.a. ema. Siis olid meil juba asjad koos & kahe ajal liikusime Kiidile (?). No seda on raske kirjeldada, kui vinge seal oli, täis värk ikka. Oleks ma julge olnud, oleksin ma lumelaua laenutanud ja lauatanud, aga mulle tundusid need mäed nii õudsad, piirdusin snowtubinguga (juutuubinguga, geniaalne ja lihtne, eks?), millega oli ka päris äge alla libiseda, aga kui 100m (?) pead seda pärast üles vedama, siis väsib ära ikka, ma oleks võinud ikka lauaka võtta, oleks parema elamuse saanud. Haha, lol, mul olid botased ka jalas ju, mõnusalt märjad olid jalad, aga ei kurda. Aga vaadata, kuidas profid (minujaoks profid) sõitsid järsust mäest lumelaudadega alla, see tegi kadedaks, julmalt. Pärast, kui kõik Automi tähtsamad kujud olid oma mäe elamuse kätte saanud, hakkasid võistlused, millest ma polnud vaimustuses, aga üritasin ilusat nägu teha, oleks ma siis midagi võitnud ka, aga ei, aga ma ei kurvasta, ma pole enam esimeses nooruses ka, et tšempion oleksin. Aga kõige tublim oli Juku, kelguga sõitis elu järsust mäest alla, jube oli vaadata :D. Kauril ei olnud vapsee ohutunnet, sõitis sealt, kus libiseb, viimasel hetkel sain alati kinni haarata. Peale võistlusi oli sööming ja jooming, siis vabategevus, pärast oli veel üks võistlus, eniveis, jäime viimaseks, mingi sendi, küünla ja õhupalli värk. Vastasvõiskond võitis, minul ja Ranelil oli veel õhupalli galopp (?) tegematta, mõtlesime, et suva, niiguinii kaotasime, öeldi, et kui ära ei tee, siis ei saa lohutusauhinda, kohe suur innustus tuli, siis ütlesime, et aa, pohh, teeme ära siis, tegime ära. Vastas võistkond sai Lay`s krõpsupaki, meie saime gini, aga ahned vahetasid ära meie võistkonnaga -.- , me tahtsime gini ju. Oeh, peale väsitavat päeva jõudsime enne 12 koju veits. Öösel nägin 2 korda õudusunenägu, nagu karta oligi (kuigi esimest unenägu ei mäleta enam, aga ju see oli ikka jube, kui ma öösel tükk aega üleval passisin), hommikul ärkasin sellepärast esimesena üles ka. Kogu puhkepäev mul.

Täna: Lihtsalt niisama tühja passimine. Ikka põen sellepärast, et homseks ei saa referaati ära teha, kuna ma olen vale parooli üle kirjutanud, kui õpetaja andis meile mingi aadressi, kus on Keskkonna materjal olemas. Mis mu vabandus oleks homseks? Ajud olid külapeal? Ma ei mõistnud teha? Ma kirjutasin vale parooli üles!? Eks see näha ole siis.

Oli lühike postitus, eks? See on see, kui 3 päeva pole midagi kirjutanud.

edit/ Kui millalgi aega saan, siis näitan pilte ka Kiidist :)

Ma teeks ükskõik mida, et kõike endiseks muuta.

Ma tahaks lihtsalt silmad sulgeda, need viie sekundi pärast lahti teha & tunda, et kõik on jälle endine. Lihtsalt muud ei olegi vaja, ainult üheainsa soovi täitumist :/

Mõttelõng igavasse neljapäeva.

Ma arvan, et kui mul oleks viitsimist, siis jõuaksid postitused http://www.blogger.com/ `i palju tihedamini. Kunagi jõudsidki, sest siis oli mul alati ilgelt suur tahtmine oma mõttetutest päevadest ja mõtetest rääkida. Hah, nüüd olen ma targemaks saanud ja kirjutan ainult siis, kui ma suurt vajadust selle järele tunnen. Kas on mõtet eksisteerida selleks, et kuskilt mingi haridus kätte saada, samas, kui tulevik on väga ebaselge (vahepeal oli see selge), mis siis, et mul vahepeal fantaasia töötab ja kõik tundubki nii reaalne. Täitsa lõpp ju, ma peaks juba ammu teadma, kelleks ma saada tahaks, aga ma ei tea, kõik on ebaselge. Mul võiks väga vabalt 7 ametit olla, sest võibolla ma ei suuda õppida midagi head 4,5 aastat. Ma ei taha 1,5 aasta pärast edasi õppida midagi sellist, millel ei ole tulevikku. Võibolla saan ma ka sellel alal algusaastatel töötada, sest mul oleks ikkagi mingi haridus käes. Kui aus olla, siis ma ei viitsi midagi filosoofilist rääkida siin, sest mul puuduvad reaalselt head mõtted, mida avaldada & siis ma võin lihtsalt midagi kokku soperdada. Ma lähen leebelt vihale, kui inimene käib peale millegagi, millele ta teab minu kindlat vastust "EI!", aga ta ei saa ikka, ta peab edasi paluma, samal ajal mõeldes, et "jeh, ta mõtleb minu pika palumise peale ümber, muutes oma vastust "JAH!"`iks.", aga ma ei tee seda, tõbras.
Siis on eriti hea, kui on Majutuse tund, klass on vait, koostame töögraafikut ja järsku tulevad mõtted iseenesest pähe, lihtsalt nii head mõtted, et tahaks kõik järjest üles kirjutada, aga siis tekib tõrge .. ma ei saa tunni ajal oma vihikut kotist välja võtta ja neid kirja panna, sest õpetaja näeks ja hakkaks pärima, siis kaoks need mõtted sama lihtsalt ära, kui nad tulnud olid ja jääbki lihtsalt väike lootus, et mingi märksõna mõttest jääb mulle veel kümneks tunniks meelde. Ma võiks leiutada aju mälupulga (ajuvaba, eks?), mille saaks ajuga (?) ühendada & kõik viimase hetke mõtted jooksevad sellele mälupulgale & kui on õige aeg need kirja panna, siis ühendad mälupulga arvutiga & mõtted salvestuvad arvutisse, ma tean, see on ebaloogiline :D. Aga tglt ka ma olen juba väiksest peale igasuguseid leiutisi mõelnud, näiteks üks seade/värgendus, millel on kaks asja, üks, mille ühendad näiteks toavõtmega ja teine, mis jääb isiku/inimese kätte. Kui toavõti ära kaob, siis näitab seade, kus see võti asub. See leiutis on leiutatud siis, kui mul väiksena pidevalt mingi asi ära kadus & sel hetkel ma tundsin, et ma vajan seda leiutist, kui ma kunagi tõeliselt geeniuseks saan, siis ma leiutangi selle. Okei, nüüd tuli meelde see, kui ma pidevalt bussi peale lähen, siis on mul jällegi igav ja ma mõtlen minevikule. Juba mitu korda olen ma mõelnud oma teise klassi mõttele, see on mõte, mida ma mõtlesin teises klassis (veel huvitavam, eks?), jah, ma mäletan seda mõtet, nii hästi mäletan, nagu ma oleks seda eile alles mõelnud, kuigi ma mõtlesin seda 9 aastat tagasi. Esimeses ja teises klassis õppisin ma Päkapiku lasteaia koolis, Võru I Põhikoolis, lihtsalt Päkapiku lasteaia majas. Ma käisin algklassis logopeedi juures, ise ka ei tea, miks, aga ma käisin seal. Kui teine klass läbi hakkas saama ja ma teadsin kindlasti, et sügisest lähen ma suurde Võru I Põhikooli, sest sealt algab kolmas - üheksas klass. Mul oli kindel mõte, et isegi siis, kui ma PEAKS jälle logopeedi juurde kohustuslikus korras olema sunnitud minema, siis ma ei lähe lihtsalt sinna, sest see maja on suur ja ma jooksen õpetaja eest ära, nii, et ta kätte ei saa :D, aga minu rõõmuks, ma ei pidanudki sinna minema :).

Tänane tarkuse tund on läbi, baih.

"Mis Sa teed, ära tee, tee veel."

Täna oli päris sisutihe päev - Pool 8 üles, ruttu toimetused, riidesse, Väimelasse, tunnid, koju, linna, õmblema, ema juurde, Maksimarketisse, koju :D. Sõitsin emaga linna, tunnen, et midagi väriseb, ütlesin emale, et mu kõht väriseb, vaatasin, Aive helistas, ütles, et mu mp3 leiti parksust üles, nii tore, homme saab kätte siis, vähemalt üks hea asi :). Päris hea oli üle pika aja Väimelas õppida, lihtsalt istud tunni ajal, joonistad ja poolteist tundi möödub kiirelt. Keskkonna tund oli küll jube, ma mõtlesin, et tuleb sama lihtne, kui Majutuse alused, aga kohe rääkis õnnetustest, mida ei olnud ilus kuulda & lõpuks andis referaadi ka teha selle nädala lõpuks, nagu mul muud teha ei oleks. Viibekese tunnid olid lihtsad, esimene tund näitas ta meile materjali, mis meil olemas oli, siis ta avastas ise ka lõpuks, et see on mingi muu Majutus, kui see, mis tema arvas. Praktiliselt kõik olid esimene tunnipaar täiesti vait, liiga väsinud vist, olimegi ju :D. Ma tahan nädalavahetusest rääkida, sest see oli huvitav, natuke. Reedel tulin kolme tüübiga siia siis, kõik oli nii korras, soe ja ilus :D, aga mitte kauaks. Kuna nad tahtsid süüa, siis ma pidin ju midagi tegema, plohvi said, viinereid ka. Kõik vingusid: "Liisu, mida Sa teed koguaeg, istu ja ole rahulikult.", aga ma ei oska nii ju :P. Nemad jõid kirsiviina cocaga, mina ei joonud midagi, mina olin DJ :D. Nii, Kristel ja Jörgen olid väsinud, läksid üles tuppa ära, vaatasime Alariga "Välku", jäin uniseks, läksin üles ja "ohooo", mis üllatus, Kristel ja Jörgen magasid koos, mul oli täielik hämming, Kristel ütles ka, et Liisu, Sul oli päris hea nägu ees. Ta oli üldsegi põhiline, kes ruttu ära vajus :D. Okei, kobisin Mona voodisse, kus ei olnud nii mugav, kui minu voodis oleks olnud mul üksinda :(. Hommikul ei saanud ka magama, sest nad lobisesid. Laupäeval suikusime niisama - Sõime natuke, vaatasime telekat, kuulasime muusikat/naljakõnesid, Alar ja Jörgen käisid häälega väimelas JÄLLE viina ostmas, ma mõtlesin, et nad toovad midagi head süüa, aga ei :(, minu peale ei mõelnud ültse, fine. Jõudsid tagasi, hakkasid jooma, mängisime tõde ja tegu (päris mõttega mäng oli), jõid kadakat, mina kütsin seni sauna, pärast, kui Jörgen ja Alar olid korralikult joonud, läksid sauna, enne palusid mind pool tundi, et ma läheks ka, aga mul läks pool tundi aega enne, kui ma sain neile selgeks teha, et mul on "kõrvapõletik" ja, et ma ei saa sauna minna :D. Seni, kuni nad saunas olid, tegime me Kristeliga huvitavaid asju, oh, mida ma ilma temata teeks ^^. Naer, Jörgen oli lõpuks nii täis, et onu Robert käis tal külas, mul oli lõbus seda pealt vaadata, aga samas ... päris kahju oli. Pärast, kui Jörgen magas juba (Pool 9 :O), siis vaatasime meie, kolmekesi, 2007 a. maakondlikku playback`i, kus oli meie kuulus YMCA :D. Kui Kristel ja Alar ka ära vajusid, siis vaatasin ma natuke "Välku" edasi, lõpuks jõudsin omadega Kirsteli kõrvale, öösel, kui Jörgen ärkas, ronis ta ka meie kõrvale, hämming. Ja ta ei saanud enne magama jääda, kui ta mind ära oli kiusanud, tubli :). Kui 13. märts on maakondlik playback, siis ma kingin Tartu teatri pileti kellegile ära, sest ma tahan playbackile minna!!

Aitäh tähelepanu eest. L.

Miks?

Miks alati kõik halb mulle peab tulema? Mul on nõme sisetunne, mis aimab suurema osa ajast halba. Ma teeks kõik, et olla üheainsaga, et mõista ühteainust, aga minu tahtmine ei loe. Kõige nõmedam on ootamine ja mõtlemine, sest need tekitavad masendust. Võib-olla 2,5 kuud tagasi ma mõtlesin, et mu elu ei saa enam õnnelikum olla, aga nüüd on see minevik, vist. Aga ma ei taha seda :/, mitte üldsegi. Ma võin rohkem pingutada, mitte viriseda nii palju, midaiganes, aga ma tahan, et kõik oleks nagu enne. Ma olen muutunud & ma tunnen seda ise ka + mitu inimest on seda öelnud. Ma ei saa olla õnnelik, kui ma tegelikult sisemuses ei tunne nii & mitte keegi ei saa mind aidata, ainult aeg ja ma ise saame võibolla midagi päästa. Ma olen vähemalt 3 korda näinud õudusunenägusi & see on suur arv minu jaoks :/. Aga ma ei taha enam nii. Ma ei taha loobuda kelleski, kes on kõige tähtsam.

(Blogi postituse mõte oli suur *-))

Härmatis.

Väljasõit Tartusse, mis pidi olema 10.00, oli 10.30, sest buss jäi hiljaks -.-. Bussi peal hakkasin rahasi koguma, päris julge vastutus oli see enda peale võtta. Tartusse sõites oli nii ilus/hea/mõnus päike, mõtlesin, et kindlasti tulebki täna super ilus päev, aga nii, kui Tartu hakkasime jõudma, sain ma aru, kui väga ma eksinud olin. Väljas oli udune ja masendav, päris jube ikka. Jõudsime muuseumi ette, kuna me olime pmst muuseumisse pool tundi hiljaks jäänud, kokkulepitud ajast, siis pidime me u. 5 min ootama, enne, kui giid meie juurde tuli ja dinosaurustest rääkima hakkas. Kokkuvõttes oligi vist põhiteemas "Dinosaurused". Alguses kuulasin giidi eespool, aga siis helistas Ryan & ma läksin natuke eemale, et ma saaksin kõne vastu võtta ja pärast ma ei hakkand enam ettepoole ronima, kindluse mõttes. Giid rääkis u. tund aega, edasi pidime minema zoloogia (?) muuseumisse, aga kõik hakkasid õpetajale rääkima, et me oleme seal käinud ja bla - bla - bla. Siis sõitsime bussiga Vanemuise teatri alla & kõigile anti 45 min vaba aega. Mina sisustasin selle Ryaniga kokkusaamiseks :D. See 45 min möödus nii kiiresti, aga hea, et nii palju saigi :). Bussi tagasi jõudes kogusin ma edasi raha, suurema osa kokku ka. Kaks klassivenda jäid 10 min hiljaks bussi juurde tulemisega, sest nad sõitsid liinibussiga Annelinna ja tagasi :D (äge , eks?), õpetaja oli paanikas, lubas nad isegi Tartu jätta, aga kõik lahenes siiski hästi. Sõitsime koju & mina lugesin bussi peal raamatu läbi, nagu ma ennustasin. Ja nüüd ma olengi siin, istun & söön virsiku kompotti.

On & ei ole ka.

Jeje, homme on Tartu laks, klassiga. Mingi anatoomia muuseumi. Eks siis kirjutan, kuidas läks :D. Ega sealt midagi normaalset tulla ei saa.

Päris hästi siis .

Mõnus, mu tuju on jälle miinustes. Laske aga edasi, nii peabki. Kõik läheb jälle allamäge :/. Fine, ma elan nüüd nii, nagu jumal juhatab.

Igasmõttes.

Ma võtan raamatukogust raamatuid lihtsalt sellepärast, et äkki satun ma lugema raamatut, mis oleks sisuliselt, nagu minu elu. Mulle meeldib lugedes kõike seda tegevust, mis raamatus toimub, ette kujutada. Ma loon endale oma fantaasiamaailma või siis kujutluse kõigest toimuvast & see näitab seda, et ma keskendun raamatusse. Miks mulle tundub , et minuni jõuab 1 hea hetk ja 10 halba hetke, võibolla jälle sellepärast, et ma mõtlen üle? Võibolla aitaks, kui ma ütleks endale, et kõik on korras ja ma kujutan kõike ette. Ma luban, et ma ei loobu Temast . Mulle meeldis eilne päev, mis ei olnud 100% positiivne, aga palju parem, kui teised nädalapäevad. Esmaspäev ja teisipäev olid ka head :). Ma olen ennast ületanud, sest ma sain Matemaatika perioodi VIIE (h). Eilse seisuga oli meil 2 kontrolltööd ära olnud, esmaspäeval pidi kolmas kontrolltöö olema, aga kuna meil oli 2 tunnikontrolli tehtud, siis ta pani nende järgi viimase kontrolltöö hinde - mõlemad tunnikontrollid olid mul viied & kontrolltöö sain ka viie siis. See periood olidki ainult viied matas, teine kontrolltöö, mis toimus esmaspäeval, oli ka viis, jube, kui tark laps ikka :D. Eile, peale kooli käisin õmblemas, siis läksin poest läbi ja liikusin korteri juurde. Alar ja Hendrik olid kell 18.00 kohal, täpselt, nagu lubatud :D. U. 30 min. seisime korteri ees ja rääkisime juttu, siis kutsusime Alari sugulase & läksime piljardit mängima. Mina - Alar vs. Hendrik - Jaanus (?). Jeh, 3 mängu tegime & kõik mängud võitsime koos Alariga :D, prod ikka. 8 palli mängisime, muideks . Vahet pole, et ma esimest korda mängisin, aga vähemalt 3 palli lõin sisse, ega ma ei saanud Alarist halvem olla :D. Siis tegime temaga ühe lauahoki, mille võitis Alar :(. Küll ma selles ka pro`ks saan :P. Peale mängimist kõndisime Konsumisse, ostsime mingit šokolaadi, Hendrik ostis Fazeri šokolaadi, mida ma temalt koguaeg välja nurusin, sest tema oma oli ikka parem :D. Käisime korteri juurest läbi, sest mul jäi hügieeniline huulepulk maha. Käisime Maksimarketis, kus sai ka omajagu nalja, sest Alar võttis ühe saia ja tahtis veel paar pätsi võtta, aga ma tirisin ta sealt ära, pizza leti juurde . OMG, tema juurde on niiiiiiiii palju maad ju :D. Alari juures vaatasime Saag I `te, millesse ma eriti ei süvenenud, aga seda viga saab parandada järgmine nädal. Peale filmi saatis ta mu korteri juurde & magama sain pool 1 (?) :D. Hommikul avastasin, et mu hügieeniline huulepulk on kadunud, saatsin sõnumi Alarile, sest ma aimasin, et sinna võis jääda & pika uurimise peale tuli välja, et oligi, voodi all :D. Eks ta ajas Hendriku toast siis välja ja tõi ära mulle, nii suuremeelne temast :$. Ma suutsin täna Võru raamatukogust 5 raamatut laenutada & ma üritan need nädala ajaga läbi lugeda, läheb lugemiseks, vist .

Jah, mul võiks olla rohkem aega, et blogida. Ma ei ütleks, et kool võtab kogu mu aja, ma põhimõtteliselt ei tegelegi kooliga, lihtsalt meelest läheb koguaeg midagi kirja panna. Täna oli mul üks suuremaid traumasid selle talve jooksul - Nagu ikka, pidin ma täna vanaema poole piima minema otsima, autoga. Otsisin ära, vanaema andis veel õunakooki, 5-6 muna ja kartuleid pangiga, ühesõnaga, ma olin nagu moosekant. Hakkasin langusest alla minema ja käisin käntsa, nüüd on kann elu valus :(, kõik jala lihased valutavad, jube. Homme on 5 tundi, jepjepjeiii, v.a. geograafia kaarditöö -.-. Alar sõidab Võru poole praegu :D, homme võtame midagi ette, ma arvan, sest ma ei viitsi passida reede õhtul kodus :(. Huh, küsisin isa - ema käest ka ära, et kas ikka võib, muidu võib segadus tekkida & võib, kui ma laup. hommikul tagasi tulen :), saab tehtud. Ma olen mingi kõndiv raamatukogu, emale soovitan/annan raamatuid ja inglis keele õpetajale annan raamatuid :D, homme annan ka ühe, las loeb siis :P. Ise lugesin ühe raamatu läbi nädala alguses, nüüd on teine käsil, mida ma praegu lugenud ei ole paar päeva :(, laiskus. Ja Kristel tulebki 13 minu juurde, jeiiiiiii (h). Aga ma lähen pessu nüüd, sest tuba sai koristatud.