Midagi ilusat jälle :)

Mu tuju hakkab muutuma, heaks, tänu eilsele :)) . Võiks öelda, et see, mis mu jalaga juhtus oli saatus ja hetkel olen jala tahaplaanile lükanud, no hüppan karkudel, mis siis :D. Mmmmmmmm, kõik hea tuleb meelde ja teadmine, et ma võin selle kõik tagasi saada, teeb tuju super heaks. Ilm on ka väga viis, a ma pean jala pärast toas istuma pmst, joosta või normaalselt kõndida ei saa niiguinii. Üritan nv. vene keele referaadi ära teha ("jejeje Liisu, Sa suudad." Noup, vist.) + ajaloo arutluse + 2 Kräsupea kooki (sellele ei saa mitte keegi ära öelda :P), "Videvik"`u läbi lugeda, vene sõnu natuke õppida, oma jala korda saada, füüsikat õppida, geograafia eksami brožüüris mingeid ülesandeid teha. Ongi vist kõik :D. Yes, I can do it. Midagi huvitavat ei olegi vist juhtunud, v.a. see kõige parem & jalaga juhtunu :D. Ma lõpetan nüüd, jälle, vb saab mingi kargupildi ka ükspäev :D.

JALGGGGGGGGGGG :DDD

Mitte, et see väga tähtis oleks, aga mainima ikka peaks - mingi põrutus on jalaga, vähemalt esmaspäevani käin küünarkeppidega. Manööverdamine on täitsa selge :D, nagu Anneli ütles, tglt ongi nii. Mingit luumurdu, mõra vms ei ole, lihtsalt hullult paistes, valus ja valutab. Sain viienda klassi poisi käest "peksa" kehalise tunni ajal, jalgpalli mängisime :D, poiss läks veidi hoogu lihtsalt :), elab üle, s.t. pulmadeks paraneb ära.

Väike päike igas päevas :)

Ma ei tea, lambist tuli isu siia midagi kirjutada. Ma ei ütle, et ma pikka teksti hakkan ajama nüüd, midagi tähtsalt ja lühidalt. Mul on niiiiiii julmalt kevadine tunne, "Videvik"`u lugemisega olen 186 (?) lehekülje juures, ütleks, et vähe on loetud, kui võtta arvesse, et raamatu paksus on 457 (?) lehekülge, aga ma ei nurise, loen nii nagu jaksan. Eile käisin Kristeliga Miss`i & Mister`i valimistel, ütleks, et julmalt nalja sai :D, kandidaadid olid juba iseenesest ägedad, parim oli poiste võimlemine ja parim kanditaat oli Jörgen & Mart (oli ta üldse kandidaat?), igastahes jäin rahule, sest Drunken Pillow (!!!!!!) esinesid ju, lemmikud mul :p. Õhtul hilja maandusime Kristeli poole, hommikul sealt kooli ka, mingi ime läbi sain pool 7 üles :D, väga pro ikka. Täna on SUPERRRRRRRR ilm, õhtul saab teatrisse, see on hea, aga samas ma igatsen midagi/kedagi. Kuna eile oli meil koolis mingi Kõrgkoolide tutvustus koolis, siis sain ma pmst selgeks, mis eksamid ma valin, hetkel on valikuteks Geograafia -, Bioloogia- & Keemia riigieksam, Kirjand ja Matemaatika koolieksam (ma ei saa seda riigieksamina valida, lihtsalt kutseklassidel ei ole see võimalik). Vaatasin ükspäev läpakaid, Alar pakkus ühe Delli varjandi välja & ma olen 99,9% kindel, et ma ostan selle, 1% käib sinna hulka, kui see läpakas peaks tagasi vana hinna juurde kukkuma. Tellisin kolmapäeval bling`ist mingi püksirihma, täna saabus postiga, hkhm, ilma pandlata oli :D, eks ma pean kuskilt pandla sebima. Mul tuli julm isu "Videvik"`u filmi uuesti vaadata & seda ma hakkangi kohe tegema, O.o, kell on alles 13.16, väga hea.

Nägens. (s.t. kirjutamiseni)

Positiivsus vs. negatiivsus

Alates tänasest algas karm ja "reaalne" elu uuesti, s.t. algas 7 nädalat piinavat õppimist Parksepas. Väimelas käimine oli Parksepaga võrreldes ikka üli labane ja huvitav. Parksepas istud pmst iga päev 8 tundi, jõuan koju ja olen surmväsinud, sest koolikott on ikka julmalt raske. Väimelas oli hea, kui paar vihikut sai kaasas vedada. Tahaks julmalt tagasi :/.
Aga kõik ei olegi nii negatiivne, kui paistab :D, käisin täna vahetunnis kooli raamatukogus, vaatasin raamatukoguhoidja laua peale ... ja mida ma näen - "Videvik", raamat, mille järjekorda ma ennast panin Võru raamatukokku, polnud kõhkluski, laenutasin kohe, hetkel on 35 lk loetud & olen rahul :).
Laupäeval ja pühapäeval käisin Näpustuudioga Tartus, Lõunakeskuse kevadlaadal (?), ei kurda eriti, kõige parem osa oli ikka ööbimiskohas olemine :D. Laupäeval oleks südamerabanduse saanud - Istusin meisterdamislaua taga, Sirja ajas püsti, asju turvama, seisin püsti siis ja vaatasin Photo pointi poole ... wtf, Kaarel :D, kõndis elu tähtsalt mööda, ei märkand mind, kui ma eile talle sellest rääkisin, siis ta oli ka kergelt šokis :D. Tal on kindlasti süümekad vms praegu, paras *kulmukergitus* .
Haigusega on sellised lood, et iga päevaga läheb paremaks, aga täiesti terve ei ole veel, kui köhahoog tuleb, siis on see jube, väike nohu on ka kusjuures, loodan, et reedeks saan terveks.


Aga okei, kirjutamiseni ^^

Haige on haige olla.

Ma ei oleks mitte kunagi arvanud, et ma võin niiii julmalt haigeks jääda. See haigus andis neljapäeval tunda ja kestab veel praegugi. Kõige hullem periood oli reede - pühapäev, sest reedel, kui ma peale "Kelgukoeri" magama läksin, olin ma täiesti kindel, et seda ööd ma üle ei ela, aga elasin siiski ja ärkasin laupäeval 7.50 üles, kõige halvem enesetunne, vedasin ennast kööki, tegin piparmünditeed. Ema vaatas mulle otsa ja ütles: "Sa näed tõesti jube haige välja." (no mis ma ütlesin, eksole.) , soovitas siis fervexit teha, tegin, jõin suure tahtejõuga terveks saada ära siis selle, kõik ainult ettelaulmise nimel. Vedasin ennast ema-isa voodisse siis, palusin isal apteegist Trachitoli (?) tuua, kurgu jaoks, mis pidi laulmiseks enam-vähem korras olema. Sisuliselt ma magasin kella 13`ni, siis panin rutttttu laulmisriided selga (mul oli niiiiiiiii külm ju) & isa viis Kandlesse. Kui aus olla, siis läks meil täitsa hästi, oli 10x hullemaid koore, kes laulsid mingitmoodi mööda. Jõudsin vägavägavägaväga hullu enesetunde ja jõuetusega koju, kraadisin ... 36,6. 10 minutit hiljem kraadisin uuesti ... 39,0. Lootusetu. Siis ma uinusin imekombel ja magasin pühapäeva hommikuni välja. Pühapäeval oli juba natuke parem, kuigi mitte just väga hea. Kõik need päevad, mil ma haige olin, käisin koolis, ma ei oska isegi öelda, et kas ma kahetsen, aga tore ei olnud küll olla. Täna on vaba päev, sest tunnid saavad otsa. Hommikul käisin perearsti juures, vaatas kurku ja ütles, et mitte midagi hullu ei ole, kahjuks või õnneks. Aga kurk valutab ikka & köha on & nohu on & vastik enesetunne on ka, peab teed jälle tegema. Hiljem teen Majutuse essee ära & siis kaon puhkama natukeseks.

Tsau ^^

KEVADDD!

Ma mingit pikka jura ei hakkagi ajama, sest "kõik on nii keeruline" ju. Ma olen enda üle uhke, sest ma suutsin oma isa Krediidipanka vedada & nüüd on mu raha 3 kuud kindlas kohas :). Mulle meeldib, et vaikselt hakkab kevad saabuma (mina käin igaljuhul tuulekaga ;p) & kultuuriajaloo tunnid on pmst ära lõppenud, täna oli pool tundi kontrolltööd, siis saigi kool läbi. Hetkel hakkan majutuse slaide tegema (-.-) . PS: Rõuge võidust pole hetkel 6 päeva midagi kuulnud (:S).