Kui üks ei taha, siis kaks ei saa vaielda.

Nii, jälle reede käes. See on ikka päris tavaline, et ma kirjutan just reedeti, muidu oleksid igapäevased postitused kolmerealised :D. Ega täna ka väga pikk ei tule, aga kes teab :).

Esmaspäeval murdis mind haigus nimega gripp, kui aus olla, siis oli mul juba pühapäev õhtul lihased valusad, arvatavasti jooksmisest ja kõhulihastest. Kui esmaspäeval ärkasin, siis oli tääääiesti selge, et ma olen haige. Käisin korra näpustuudios, siis käisin poes, ostsin piparmünditeed ja sõitsin ruttu koju (ma nägin juba sõites hallusinatsioone (?)). Kodus jõin vähemalt viis tassi teed ära, praktiliselt järjest + üks tass fervex'it. See kõik aitas. Paar päeva olid lihased veel valusad, ilmselgelt jooksmisest ja kõhulihastest siis :D.

Oeh, kuidas ma ootan Tallinnasse minekut. Kuue päeva pärast olen ma juba seal, ülihea seltskonnaga :). Juba omaette katsumus on see, et reedel on tööpäev kella kümnest - keskööni :D. Sellel aastal on 3 päeva, pole väga hull, ma arvan. Eks me särame oma ilusates kleitides, kõik ootavad müüginumbrite suurenemist, aga eks näis. Igastahes ma ootan täielikult seda minekut :)).

Sellel nädalal olen natuke "tööd" ka teinud - valminud on üks väike Limpa ja mini-väike nälg :P. Hetkel on käsil veel üks väike Limpa ja karud peaksin ka millalgi ära lõpetama.

Teisipäeval oli emal ja isal pulma-aasta, heast südamest tegin koogi ka ja ma põletasin ahju uksega käe ära, aiii see oli valus, hetkel on parem.

Unenäod on ka sellel nädalal olnud eriti õüöäüõöä'd :D. Ja juuksuris käisin ja raamatut lugesin vähe :(. Ja KÕIGE TÄHTSAM - ma sain "Kelgukoerad" viiiiiiiiiiiis hooaega, üks on läbi vaadatud, teisest hooajast 3 osa ka vaadatud, nii hea, et nii palju veel vaadata on :D.

(see postitus oli lühike, aga kõik tähtis sai kirja pandud ;))

Armastus käib kõhu kaudu.

Mingi nädal aega on möödas viimasest kirjutamisest, vägev, kuidas aeg läheb. Kõik on enam-vähem sujunud, täna hommikul oli ainult see, mida ma kartsin - ma magasin sisse :D. 8.39 ärkasin. Algul mõtlesin, et 'oh misasja, ma ei lähegi siis kooli', aga ma toibusin 3 sekundit ja otsustasin kaheks tunnipaariks ikkagi minna, muidu oleks päev tõenäoliselt raisku läinud, sest mul OLEKS kodus igav hakanud. See on see koht, kus ma pean ütlema, et tänu süütundele, ma poleks suutnud edasi magada. Aga kooli ma siiski jõudsin ja sain turismiturundusest esimese viie, selle Väimela perioodi esimese hinde sain tglt :p. Jätkuvalt on mu lemmik tund toitlustus. Arvatavasti hakkabki esmaspäeviti see olema, jess, kuigi järgmine esmaspäev on see paralleelselt klienditeeninduse praktikaga, arvatavasti teeme esimene tund süüa, siis katame laua, tulevad õpetajad sööma ja meie oleme ettekandjad.

Seitsme nädala pärast on proovikirjand, mis mind ei rõõmusta :(, aga selle peab üle elama.

2.b klassi igatsen ikka :S, mitte keegi ei jookse vahetundide ajal mulle pmst sülle, nad ütlesid mulle lõpuks juba "emme", sest neile meeldis nii ja see oli niiii armas. 7 nädalat veel ilma nendeta, oeh, raske.

Alari sünnipäev oli leebelt öeldes hull. Anti näpistas ja lõhnastas mind paar korda meeste lõhnaõliga selja peale, mis ei olnud üldse armas. Algul istusime niisama Alari juures, siis võtsime kütust, sõitsime ringi, käisime korra järveääres, läksime tengelpungi (?), võtsime uuesti kütust (:D), sõitsime ringi, läksime statoili, olime näljased ja ostsime kabanossi. Käisime bossus, siis läksime Triinule järgi ja maandusime Alari poole. Terve selle aja kantseldasin Alarit, sest ta ei saanud enam mitte millestki aru, mis siis, et ta 5x abieluettepaneku tegi, lubas mulle suure maja ja ilusa auto osta ja igatmoodi mind kummardada, et ma talle ainult naiseks läheks, aga ... muidugi jäi ta tühjade kätega :p. Kokkuvõttes oli hea sünnipäev tegelikult, kui aus olla :D.

Esmaspäeval on suht hull vist - pool üks hambaarst, siis näpustuudiosse, kell viis tulevad väikesed, hakkame neile kaarte õpetama ja kella seitsmeks ujuma, mis kell ma koju jõuan? Kaheksa läbi natuke, huh.

Õüöäöä, ma ei oskagi milleski kirjutada. Võibolla mainiks ära, et mul tuli üks idee emaga, s.t. emal tuli, aga ma tegelesin teostamisega, kui läheks nii, nagu ma loodan, siis ... oleks superrrr :). Samas missioon, mis ema mulle eile õhtul andis, sai hästi täidetud. Tal algab homsest puhkus ja ta tahtis, et ma ta tööjuurde koogi teeksin, õunakoogi. Mainis, et see otsustab ta puhkusele saamise, ma mõtlesin, et tglt ka, kui olekski nii, siis oleks haige ikka :D. Hommikul veel lootsin, et ema jättis koogi koju vms, aga kaasa oli võtnud :(, pool päeva muretsesin, et 'ei tea kas sai hea kook, vb oli liiga vähe õunu peal. jne', aga tagasiside oli super positiivne, kõigile maitses, pooled tema kolleegidest lubasid siia elama tulla, et siis saavad nad vähemalt tihti kooki, nice :).

Arvatavasti ootan järgmist nv, kui kõik hästi läheb :))). Hetkel hakkan raamatut lugema, sest "Saladused" esimene hooaeg sai läbi vaadatud. Nüüd tahaks "Kelgukoerad" kuute hooaega.

Ma olen peaaegu kõigega rahul, see on hea märk. (Samas võib see kõik ühe korraga kokku kukkuda), loodame parimatttt.

Peaaegu :)

Kui kõik läheks nii, nagu minu jaoks hetkel õige oleks, siis ma oleksin 100% rahul, aga ... praegu on veel vara järeldada, aga ma tean, mida ma tahan. Ma olen õnnelik, et mul on lootust, mul on võimalus, see kõik võibki teoks saada :). Ma pole vist üle pika aja midagi niiiii väga tahtnud ja kedagi niiii väga oodanud. 1 päev veel Parksepas :( ... ausõna, kui saaksin, siis võtaksin 2b Väimelasse kaasa, kõik võtaksin endale koju, et nad mul koguaeg olemas oleksid. Ma ei saa ilma nendeta mitte ühtegi päeva olla ja alates esmaspäevast pean ma 8 nädalat ilma nendeta olema :(. Ma avastasin, et Egerti on uskumatult tark, nad pole veel korrutamistki õppind ja ta oskab miinus arvudega korrutada, nt. 5*(-3), (-2)*4 jne. Poisil on annet. Täna lõpetasime vene keele CV ära ... ee..ma sain sellega enam-vähem suurepäraselt hakkama, aga Ailer'i eesmärgiks oli teha CV Venemaale prostituudiks minemiseks :D...ja ta sai sellega ideaalselt hakkama, pole vajagi rohkem iseloomuomadusi, kui "idiot". Ajaloo töö läks päris hästi, aga samas ta võib jälle vinguma hakata :S, igastahes peab ta vähemalt natuke üle 8 nädala ootama. Matemaatika periood tuleb 4 :(((, tänu teisele kontrolltööle, oleks ma selle viiele teinud, oleksin viie saanud, indeed. Järgmine periood püüan paremini ja otsustan ka ära selle, kas teha matemaatika koolieksam või ajaloo koolieksam (arvatavasti läheb mata käiku). Homme on õnneks esimene tund vaba, tänu sellele, et mata periood korras, nice. Haige ikka :D - täna läksin vene keele õpetajaga linna ja täiesti selgelt oli näha, kui esiklaasil jooksis jutt väga kiiresti ikka edasi. Homme on kindlasti 2000m jooks, jeah right ... ma ei oota seda :/. Laupäeval tööle ja mazda ülevaatus peaks ka ära saama, looooodan :).

Aitäh tähelepanu eest (:

Hakkab hästi minema vist :)

Kõik on võimalik

3 päeva veel Parksepas, kannatab ära. Mu lihased ei saa enam valusamad olla, täiesti haige, aitäh Valeri, nice. Muidu on kõik segane, mis mulle ei meeldi :/. Ma ei suuda välja mõelda, kuidas ma 8 nädalat ilma 2.b klassita olen, sellist asja ei ole olemas, ma juba igatsen neid :(

Raamatuhullus, again.

Olen jõudnud sellesse faasi, kui hakkab sõltuvus tekkima, raamatu lugemise sõltuvus. Seni on see enam-vähem kontrolli all, kui ma loen ühe raamatu kahe päevaga läbi. No ei ole normaalne, kui juba ainuüksi koolitundide ajal suudan koolipäeva lõpuks 80-100 lk lugeda :D.

"Armastus ja kurjus" - Lugu Nõukogude armastusest. Sandra armastab Pauli väga, aga Paul on selles eas, kus ta tahab head töökohta, maja ja Lada't. Kui õige aeg, siis ta ka abielluks. Sandra tahab aga head ülikooli haridust ja abielluda. Mingitmoodi jääb Sandra Paulist rasedaks, aga Sandra saab sellest teada alles siis, kui Paul pole tükk aega endast märku andnud. Sandra sünnitab, aga ta laps sureb surnult. 3 kuud pärast traagilist õnnetust, ilmub järsku välja Paul, kes tahab Sandraga abielluda, kuna see on Sandra suurim unistus olnud, siis ta nõustub, mis siis, et Paul oli ta täiesti ootamatult üksi jätnud, aga Sandra ei aima, kui suure vea ta teeb.. (Hinne: 9/10)

"Bertrande" - Lasteaiast kaob nelja-aastane tüdruk. Politsei jõuab järeldusele, et las on tõenäoliselt röövitud, ehhki esmapilgul ei näi kellelgi säärase teo sooritamiseks piisavat motiivi olevat. Kadunud lapse ema Katerina üritab hirmule ja kurbusele vaatamata kuidagi edasi elada ja tervet mõistust säilitada. Samal ajal otsib noor, järjest süvenevas identiteedikriisis naispolitseinik Sofia vastust küsimusele, mis tüdrukiga tegelikult juhtus. (Hinne: 10/10 - See oli tõesti raamat, mida ma EI SUUTNUD käest panna.)

Jälle saab üks nädal läbi, nice. Üks nädal lähemale Väimelale :). 2.b klass on endiselt väga armsaks saanud, no võtaks kõik lapsed endale sealt. Vahetundide ajal kõnnin nende klassist mööda, vaatan klassi sisse. Kõik jooksevad vastu ja kallistavad. Poisid istuvad põrandal ja mängivad nukit, tüdrukud vahetavad kleepse ja räägivad mulle, mis nad vahepeal teinud on. Nad teevad lihtsalt tuju heaks. Väimelas oleku ajal hakkan ma neid kindlasti igatsema :S. Esmaspäeval käisime kontserdil siis, ausõna, bussisõit oli pmst piin, kui Vanemuise ette jõudsime, siis andis Ando lootust, et peale kontserdi käime kuskil söömas (ma ei kahtlendki, et see mäkk võib olla :p). Kontsert meeldis, head esitajad olid, kuigi liiga ruttu sai läbi. Pärast kontserdi läksimegi mäkki, oh seda rõõmu - 3 burksi, friikad ja jäätis :). Oh, kui rahule ma jäin. Teisipäeval oli matemaatika töö, peaks hästi minema. Täna oli keemia töö, läks ka üllatavalt hästi, kuigi ei taha ära sõnuda. Eile oleksin peaaegu laulmisele hiljaks jäänud :D. Jõudsin enne nelja koju, enne viit mõtlesin, et magaks natuke, 17.45 panin äratuse, ärkasin, panin riidesse, pikutasin veel natuke ja ärkasin selle peale, kui ema ütles: "Liisu, Sa ei lähegi laulma v?" , vaatasin kella, 18.23. Oi, kus ma kiirustasin siis, jõudsin õigeks ajaks, muidugi mitte normaalkiirusega, aga pole hullu. Homme võtan ette oma toa koristuse, põhjaliku ja laupäeval peaks olema rahulik päev, nii, et magada saan.

Keskmine inimene naerab 10 korda päevas.

Eile käisin lõppastmel - vinge oli, just see praktiline pool :D. Algul ma olin täiesti kindel, et auto keeran ma esimesel katsel külili, aga ei läinud nii hullusti. Kõigepealt oli võrus 4 tundi teooriat (omamoodi sisutühi), siis oli tund aega vaheaega ja 14.00 sõitsime Tartu. Enne poolt nelja olime Tartus, siis oli natuke aega, vaatasin, et mäkis ka just kõige lühem järjekord polnud, ei hakkand minema, kuigi oleks tahtnud :p. Kell 16.oo hakkas kogu jama pihta, räägiti mis toimuma hakkab, iga takistusrada seletas erinev instruktor, 6 katset oli, iga katse järel kommenteeris instruktor raadiosaatjasse, mis oli kõikide autode peal ja kõik kuulsid (algul hirmutati, et kommentaarid võivad väga teravad olla ja neid ei tasu isiklikult võtta, aga ma küll aru ei saanud, et midagi väga hullu oleks keegi öelnud, vähemalt naerda sai :D), põhiliselt oli see: "Jaaaaa, tubliii nr 1, aga järgmine kord lisa 2 km/h juurde kiirust." , "Ja paremale paremale paremale paremale paremale ja läkski käest ära.". Samas, kui kiirus oli 43km/h ja sõita võis 40 km/h, nad ikka ütlesid, et lisa 3 km/h juurde, kus see loogika on? Mul polnudgi väga vaja mingeid piruette ja asju teha, mu paariline tegi neid isegi :D. Teine instruktor näitas harjutuse ette, siis jättis Power raadio meil käima autosse (ainult meie autosse :D), oli vähemalt muusikat, kui kolmas harjutus oli juba, siis kolmas instruktor pani raadio kinni vist, aga siis me panime selle juba ise tööle :). Ja nii see kõik lõppes siis kell 20.oo, koju jõudsin 21.30 vms.

Täna oli õpetajate päev. Ma ei suuda uskuda, et teise klassi lapsed nii erineva tasemega on - peaaegu terve klass jõuab üüratult ruttu ülesandega valmis ja paaril õpilasel võttis natuke aega, aga ma üritasin juures istuda ja aidata. Me saime nendega üllatavalt ruttu sõbraks, juba esimese tunni keskel nad rõõmustasid selle üle, et me anname neile veel tunde, aga kurvastasid selle üle, et loodusõpetust annab keegi teine. Pärast kolmandat tundi nad rõõmustasid selle üle, et me nad ilusti sööma viisime ja neljanda tunni keskel nad kurvastasid, et homme annab neil oma õpetaja tunde, nad tahtsid nii väga, et meie olesime veel nende õpetajad :), see oli nii armas. Kui ma ämmaemandaks/õeks ei saa, siis ma hakkan algklasside õpetajaks :p. Kindel, mis kindel.

Hetkel olen paar tundi puhanud ja ennast peaaegu sama pidulikult riidesse pannud, kui hommikulgi, et varsti Tartusse kontserdile minna, paralleelklassiga + osavõtlik 12b (mina ja Andreas) ja 12a (Kristel). Homme läheb kool juba sama vana rada edasi :/.

Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb.

Huh, jälle üks nädal lähemale Väimelale :). Esmaspäeval jagasime kontserdi muljeid ja Ronald hakkas laulmas käima :O, omg, ma oleks ta küll sopranisse paigutanud, mitte bassi. Arvatavasti talle meeldis lihtsalt üks kontsert, aga tegelikult ta ei tea, kui suur on see eeltöö ja proovide maht. Selle nädala läbikukkumiseks võib lugeda kunsti, inglise keele ja ajaloo tööd, aga saab hakkama. Kirjand läks üllatavalt hästi (nelja sain), kui võtta arvesse seda, et ma ei oskand esmapilgul isegi teemat valida. Omad vitsad peksavad (vähese lugemise viga). Kolmapäevaks olin nii kaugele jõudnud, et ei suutnud "Kõht külmetab" mitte kuidagi käest ära panna. Pole tükk aega lugenud raamatut, milles on koguaeg põnevus sees, seda põnevust vähendas see, et ma olin epiloogi raamatu lõpust ära lugenud, aga see oli väike osa sellest, mis tegelikult raamatu sisus toimus - Peategelane oli 29-aastane naine, kes võitis Bingo lotoga (?) üle miljoni. Mingiaeg hakkas ta mõtlema, et oleks vaja abikaasat ja last, et aeg tiksub jne. Käis mitme mehega kohtamas, üks nendest tegeles narkoga ja hiljem tuli välja, et üks, kes oli ta tõeline unistuste mees, oli ta poolvend. Igas asjas oli naisele tegelikult tema enda naaber toeks, keda ta pidevalt sõimas, siis veetis temaga öö, jälle sõimas, olid koos jne (ulmeline). Naaber teeb talle vähemalt 5 korda abieluettepaneku, millele ta vastab koguaeg eitavalt. Lõpuks ta abiellub ikkagi, hm, naabriga ja neil sünnib poeg, kolivad Saaremaale ja tõenäoliselt elavad tänaseni õnnelikult, kui nad veel surnud pole :).

Täna oli kehaline (maiii feivorit), kõigepealt ta ütles, et me jookseks 4 ringi (1km) ja siis ta julges väita, et see on isegi miinimum ringide arv, tegelikult on 2 ringi miinimum :P. Siis mängisime 33'e, panustasin jälle algmängule, vabaviskes läks vist 7 korda järjest sisse, lucky me. Võitsin. "Teeme ühe mängu veel, kellel kõige rohkem punkte on, see on võitnud." , ohvkoors ma jäin viimaseks, aga pole hullu, eks ma teen unes salatrenni :D.

Homme (täna) on tööpäev, õüöä, uued pakendid pidid olema, eelmine laupäev oli üks asendaja kellegile vale kohupiimakreemi or smth andnud ja nüüd ei või tema enam asendada, okou, ma üritan endast parima anda.

Kuidagi peab ka teise klassi matemaatika ja eesti keele asjad Kristeli käest otsima. Mingilmääral ma isegi ootan õpetajate päeva, aga samas kardan, et Kristel võib võimutsema hakata, aga ma saan selle ära hoida, annan jälle endast parima (kuna ma seda teinud ei ole siis :D).

Ma tean täiesti, et reedene päev on kõige targem minu jaoks - "Spikerdamine on eetiline, kui vahele ei jää.".Ja siis hetke lemmik segakoori lauludest on Evald Raidma - Mu süda oled Sa. (btw, meie koori esituses on see 75% ilusam)