Motivatsioon ja tahtejõud

Me kõik teame tarka ütlust - Iga inimene õpib iseendale. Ma ei üritagi väita, et see on täiesti vale või see ei pea paika. See on mingil määral nõme lause, mis tegelikult ei aita meil elus edasi jõuda. Miks mulle see lause ei meeldi? Sellepärast, et minule ei piisa sellest, kui ma käin koolis & saan hinnete läbi häid tulemusi. Võib-olla olen ma imelik inimene, aga ma tahan, et mu tulemused ka vanematele korda läheks. Ma tahan, et nad oleksid õnnelikud selle üle, kui hästi ma õpin. Ma tahan, et ma poleks ainus, kes minu õppimisest huvitub. Ma ei oska isegi öelda, mida nad mulle ütlema peaksid või kuidas nad mu õppimistulemustesse suhtuma peaksid, aga ma oleks õnnelik, kui nad ei ütleks ükskõikselt: "Tubli oled." või "Oi, kui tubli.". Need laused ei ole mingid tunnustused. Need kõlavad iga kord a'la "Me ei kahtlegi Sinus" või "Sa ei üllata meid.". Ma tunnen ennast tõeliselt imelikuna, sest ma tahan, et nad näitaksid huvi üles. Õde saab Kirjanduse kt kolme, siis on küll "Tubli oled, väga tubli.", mina saan Matemaatika kt viie, kui ma neile seda ütlen, siis on garanteeritud ükskõikne vastus: "Tubli.". Tänaseks olen ma loobunud oma hinnetest rääkimise. Neid ei huvita see, et mu proovikirjand läks hästi (punkte ei tea veel, aga 5/4 on hinne). Ütleme nii, et aeg muudab inimesi, vähemalt mind. Kõige lihtsam näide on põhikooli ja keskkooli võrdlus. Neid tulemusi ei anna võrrelda. Aeg ei muuda kõiki, kõik ei õpi oma vigadest, kõik ei taha vigadest õppida. Ma ei saa mitte midagi teha, aga ma ei mõista neid inimesi. Kuidas on võimalik 2 korda sama viga teha? Kõik on kinni mingil määral motivatsioonis ja suurel määral tahtmises. Me ei saa mitte kunagi lootma jääda sellele, et keegi tuleb ja ütleb midagi julgustavat, 99,9% peame ise tahtma. Mitte keegi ei sunni mind õppima, aga ma ise tahan häid tulemusi. Mitte keegi ei käse mul raamatuid lugeda, aga ma ise tahan. Mitte keegi ütle mulle: "Paks, mine jooksma." (:D), ma ise tahan joosta.

Igastahes...sellel jutul puudub tegelik mõte (võib-olla leiab igaüks siit midagi), aga ma sain väikse osa oma südamelt ära rääkida.

Aitäh tähelepanu eest!

igalühel on oma saatus

(Kuna ma juba kogemata vajutasin "new post", siis peab ikkagi midagi kirjutama)

Uskumatu, aga ma olen alati arvanud, et minu tuju sõltub ilmast. Juba 2 päeva on olnud üli head ilma & mu tuju on ka väga hea olnud. Täpselt selline, et mitte keegi ei suudaks seda muuta. Pole mitte midagi paremat, kui päikselise ilmaga ainult õues olla ja kasvõi lihtsalt päikest ja sooja ilma nautida. Kui selline ilm vaid jätkuks... Samas pole midagi paremat, kui pühapäevaõhtune Valgevene Noorte Sümfooniaorkestri Kevadkontserdi kuulamine :D, ei tglt ma veendusin järjekordselt, et kui on lauljad või solist, siis laulgu nad eesti keeles. Peale kontserti oli mul 30min. aega, et käia isa tädi juures, võtta Mona & ta sõbranna peale ja kella seitsmeks kinno jõuda, jõudsime napilt, aga..me jõudsime :). Kino oli hea, ei anna kontserdiga võrreldagi. Reedel jälle siis. Kirjand. Reedel oli kirjand. Ma ei oska midagi loota, ega arvata. Muidugi võiks alati paremini, aga ma andsin endast parima. Teemaks oli "Kirjanik - inimkonna südametunnistus".

sisutühi

Mu sisemuses on imelik tunne. Ma ei oska seda kirjeldada, aga see on halb tunne, kahjuks. Tegelikult ma mõtlesin, et kui ma siia üritaks seda tunnet lahti seletada, siis hakkab võib-olla kergem, aga ma ei suuda isegi esimest poolt tahtmisest kirja panna. See on võimatu, võimatum , kui ükskõik, mis tegevus. Muidugi ei tekkinud see tunne üleöö, see on segu millestki, mida on palju, s.t. igast ühest midagi. Lugesin foorumit, sealt käis läbi mitu korda inimese nimi, kellega oli midagi kohutavat juhtunud. Ma ei tea, miks, aga mulle tundub, et ma teadsin seda inimest & ma ei saa sellest mõttest lahti. Ei, mul ei hakanud kergem...

Käisin täna Tartus - Mina, K. & tema ema. Käisime Tartu KHK'e Lahtiste Uste päeval. Kõigepealt sisenesime majja, andsime joped ära & seisime/ootasime natuke. Siis hakkasid tekkima nn. infolauad. Registreerisime ennast pagar-kondiitri infotundi, peale seda läksime sissejuhatavasse tundi, kus tegime kutsesobivustesti - mulle sobib sotsiaalne eriala, miks ma ei imesta. Pool kümme hakkas eriala tutvustav tund, kus oli ikka igasuguseid. Kõige põnevam oli "Martsipaniparadiisi" õpituba - martsipanist roos, saab hakkama ju, ei tglt saingi. Võib öelda, et TKHK on väga hea kool, esmamulje vähemalt. Kutsusime K. ema järgi ja läksime Lõunakeskusesse, leidsin lemmikud, mida ma tahaks :). Homme on proovikirjand (ma tõesti loodan parimat, väga!). Kui proovikirjand läbi saab, siis kell kaks teeme tulevaste kümnendike ees lolliks ennast, good luck.

Lumi, palun sula ära.

Ma nägin und mingist laevareisist, Mona oli seal, Juku ka, terve pere vist, ega täpselt ei mäleta, unenäo lõpus, kui laev jõudis sadamasse, siis ma võtsin ankrust (?) kinni ja kiikusin (?) sellega nii, et ma vajusin vette ja uppusin ära (?).

"Ma ei mõtle tulevikule - see saabub piisavalt kiiresti." Albert Einstein. Lause, mis sobib praegusesse hetkesse. Praegu ma mõtlen, et saaks see kooli põhiosa läbi juba jne, aga see aeg lähebki tglt nii kiirelt, et varsti ise ka ei usu. Ja siis ma hakkan oma klassi igatsema. Hakkan võib-olla isegi ajalugu igatsema.

Täna sai Laulukarusselli Võrumaa finaalil käidud. Juku ja Mona käisid ka. Juku oli isegi väga korralik - kuulas ilusti, ei vingunud. Kõik lauljad ja laulud olid väga head. Kõige noorem oli 4a. ja niiiiii armsalt laulis :). Peale laulukarusselli, kui koju sõitsin, siis oli juba suur lootus, et saab jooksma, aga, kui Põlvamaale jõudsin, kadus see lootus ja ei saanudki täna jooksma :((. Nii igav hakkas, et igatepidi hakkasin võimlema (pilt) :D.

Eile oli hea saun - 3 leiliringi (kui Sa ei tea, mida see tähendab, siis ma seletan Sulle). Läksin leili, viskasin 1x vett, panin pikali, ootasin mingi minut, viskasin uuesti, ootasin jälle minut, siis läksin õue, jahtusin maha (2-3min), läksin tagasi leili ja nii 3x :)

Enne sauna käisin muidugi jooksmas. Kui ma aasta tagasi vihkasin jooksmist, siis nüüd ma lausa armastan seda :D, elustiil.

Praeguseks kõik, aitäh tähelepanu eest.

Kevadet

Mul jäi 4 kõhulihast & 10 sekundit puudu, et hindeks 5 saada, müstika. Armas, et mul on koolis isiklik koolikotikandja, tõeline luksus :D. Mulle meeldib L.-L. reaktsioon, kui ta mind näeb, see on selline, mida kirjeldada ei saa. Iga päev jõuab lähemale päev, kui ma teda viimast korda näen :(.

Täna käis hull arutelu K.'ga teemal "Väljalend" & "Esimene laps". Ma avastasin, et kui ma peaksin kunagi järsku "Väljalennu" teele jääma, ei saa ma reisile minna, sest mul pole...PASSSSSI, K.'l pole ka. Rääkisime sellest ka, et kui jään rasedaks, vanematele ei ütle midagi, varjan 9 kuud :D & kui ema helistab hetkel, mil ma olen haiglas ja sünnitamas, siis saab nalja :D. Avastasin, et K.'il on VÄGA viisakas vend. Läksime K.'i, tema ema & vennaga kaubamajja. Ma ei saanud turvavööd lahti (saamatu), kui see lõpuks õnnestus, tegi ta vend mulle autoukse lahti :D. Oleks mul ka selline vend.

Vähem, kui nädala pärast kirjutan ma proovikirjandit, püüeldes 70 punkti poole. Ma loodan, et homme on päikseline ilm, palun palun palun palun palun :).

PS: Jaa, mõned postitused tegi Caspar & ta sai nendega väga hästi hakkama :)

Midagi mõttetut

Jess, täna ma pääsen pika teksti kirjutamisest, sest Liisu on blond ja tal läks meelest ära, et ma vist lubasin siia midagi täna kirjutada:P (Okei, tegelt ei pääse, pidin ma seda talle meelde tuletama ikka ..)
Ma ainult loodan, et minuga midagi väga hullu ei juhtu selle tagajärjel.

Tänane päev koolis oli ka igav jällegi, va see, et me saime õppealajuhatajalt haledalt pähe, sest me tegime inglisekeele klassis teise ukse lahti ja panime jooksu u. 10 minti enne tunni lõppu, et sööma saada.Õppealajuhataja tuli sööklasse järgi järjekorda ja lõugas, et me tagasi tundi läheks, mida muidugi ainult 2 õpilast tegid.Kes ikka nii heast juhusest loobub, pole just igapäevane asi, et varem sööma saab :D .
Jep, meile on öeldud juba seda ka, et me oleme kõige hullem grupp üldsegi kooli ajaloos:D
See on ka masendav, et see nädal polegi kehalist, ei saagi vägivaldset jäähokit mängida:(

Peaks vist võtma omale selle kuu keskpaiku(Kui ma selleks ajaks just koolist vaba pole juba, st, väljavisatud) vaheaja, et saaks kuhugi reisile minna, kuna ma pole pmst aasta aega eestist välja saanud, va see, kui ma detsembris soomes käisin. :)

Ps:Head Ööd Pöial-Liisu:D

...

Ma täna midagi suurt ei oskagi siia kirjutada. Tegelikult mind rohkem huvitab, mida ma siia täna jälle ära kaotasin, et siin olen? Erilist vahet pole, sest ma niikuinii ma korraks tulin siia praegu:P

Tegelikult mul tekkis siin vahelpeal üks väike mõte, aga see pole midagi nii huvitav, kui eelmine tekst oli, vähemalt mina arvan nii( kuigi mu arvamus suurt eriti ei loe vist ka )

Nädal pole veel õieti alanudki ja ma olen omadega täiesti läbi, kool imes mind energiast nii tühjaks kui vähegi võimalik, aga poppi ka teha ei saaks, sest mul hakkaksid rämedad süümekad.
Kuigi ausaltöeldes ma olen päris palju seda teinud, aga sellel pole eriti mõtet.Vähemalt ma lohutan ennast sellega, et ma teen oma koolipäevu 1 tunni võrra päeva lõpust lühemaks, sest ma ei jõuaks bussipeale muidu.
Ja mu koolipäevad oleks veel mõttetumad, kui nad on, kui Liisu mul magada ei laseks tundides ja käsib mul tubli olla, vähemalt on püüelda millegi poole:D .Üleval olles ma vähemalt püüan tunnis kaasa töötada ja kuulata midagigi ( eriti perekonnaõpetuse tunnis, see on vot üks huvitavamaid aineid :D )

PS:Ma võin hetkel olla staadiumis kus tekib mõttetu lobapidamatus, aga ma püüan seda ikkagi piirata mingilmääral, i think so atleast.

Kuna ma kaldusin JÄLLE teemast kõrvale, mul läks enamvähem meelest ära, mida ma ikkagi kirjutama siia pidin.

Mul oli Liisuga kokkulepe, kui tema minu blogisse kirjutab, siis ma pidin talle midagi andma ( Ei ütle mis need olid ja kui palju neid oli :P )

Mul on veel aega 297 päeva, et omale õige naine leida, aga eks näeb, kas on mõtet otsida või ei.

Loodan homme seda teksti parandada ja midagi huvitavamat siia lisada, praegu on juhe koos täielikult .

KJJLCE.

Üks kõige mõttetuim postitus üldse

Et siis Liisu jah. Tegelikult ma arvan, et olen suht-koht viimane inimene, kes siinkohal arvamust peaks avaldama, aga hästi.Aga ma ikkagi otsustasin ennast kokku võtta ja kirjutada midagi siia tema nõudmisel.. Nu ja siis hiljem tuli välja, et... aa suva sellega. Et siis Liisu jah (ma kipun teemast kõrvale kalduma nagu alati).

Liisu positiivsed küljed: alati heatujuline, positiivse ellusuhtumisega, ta ei suitseta, ei tarbi alkoholi( vähemalt nii ta väidab mulle ), talle meeldib näpistada ja hullumeelselt küpsetada ka ( kui mul kunagi kooki on vaja, siis tean, kellepoole tuleb pöörduda). Need samad on ka tema negatiivsed küljed. Ntx siis, kui hästi paha tuju on, siis ta ikka peab tulema ja tuju heaks ajama...nagu meelega kohe. Ei või siis lasta mul tujutseda. Hea on veel see ka, et ta on alati hästi vastutulelik ja tavaliselt viitsib teiste muresid ka kuulata.Tegelikult on ta suht keskpärane eesti naine, aga ometigi kuidagi teistsugune. Kindlasti kõvasti üle keskmise targem ja laiema silmaringiga jaaa...

Üks suht positiivseid külgi on veel see, et Liisu on kohati täiesti ettearvamatu. Võibolla tingituna sellest, et ma teda nii hästi ei tunne (veel), kuid loodan, et see ongi tema loomuses.

Ja jube igav ja positiivne ja võibolla mitte ültsegi selline jutt, mida te ootasite, tuli nüüd siia kokku... ja tegelikult oleks mul neid mõtteid veel palju, kuid kõik ei tule meelde korraga. Ja tegelikult on ju see ainult vahva, kui ma tema kohta peaasjalikult positiivseid asju rääkida oskan. Eks meil kõigil ole omad vead, kuid mõnikord võivad ka viimased positiivseks muutuda. Niiet, Go Liisu J

Ps: Head naistepäeva

Ja te ei saa iialgi teada, kes selle siia kirjutas ( üks lapsik lollakast jobuke oli ja see on ka kõik, mis ma enda kohta avaldan )

iga elatud päev on lähemale iseenda surmale...

Caspar käskis postituse teha :D, vingus, et tal ei ole midagi lugeda muidu (onju, Caspar? :D). Kui päris tõsiselt rääkida, siis ma viimast postitamise kuupäeva ei mäletagi, millalgi eelmine nädal. Koolis läheb endistviisi, üldiselt hästi. Ma ei tea kes, aga keegi saatis mulle köha ja nohu. Teine ei segagi eriti, aga esimene viib mu hauda. Laupäeval hakkasin hüperaktiivseks ja viisin M.'i jooksma. Peale jooksmist olin veel aktiivsem kusjuures :D. Pühapäeva hommikul käisin ka jooksmas, pühapäeva õhtul ka & esmaspäeva hommikul, siis tuli juba suuuuuur lumi ja tuisk, ei suutnud. Peale jooksmist läksin vanematega külavanema valimise koosolekule. No tõsiselt, väga mõttekas valimine oli, kui eksisteeris üks kanditaat & pmst ühehäälselt saigi see, kes ennast kanditaadiks esitas. Üheks tugiisikuks sai mu issi :D, jeiii. Kõige tähtsamatel istungitel tulevad alati parimad ideed - tegin vanaemale ettepaneku peale koosolekut kaneelisaiu teha. Ohvkoors, et ta oli nõus. Kaneelisaiad valmisid. Nüüd proovin võib-olla laupäeval ise ka katsetada. Laupäev on mul üldse sisustatud, aga mulle meeldib. Ilm ongi minu jooksmise vastu :((, nii, kui jooksmas hakkasin käima, tuli selline lumi, et jube :D. Ootan homset - siis saab Tartu. nägemiseni.