Maa ja ilm

Me kõik mõistame ilma läbi oma silmade. Suur on suur ja väike on väike ainult siis, kui suure kõrval on väike. Väikese inimese maailm võib olla palju suurem, kui suureks saanu oma. Ja üks väga väike rahvas saab olla suur, kuigi maa tundub väike ja ilm suur. Maa ja ilm kohtuvad seal, kus igatsus lõpeb ja armastus algab. Ja igatsusest ilma näha kasvab tahtmine tagasi tulla. Sest ainult siin sünnivad me lood metsast ja merest ja maast ja puust... Lood, mida olijad hoiavad, tulijad täiendavad ja minejad mäletavad. Suur ilm saab alguse väikesel maal.
Peale pikka mõtlemist ja arutlemist oli viimane tööpäev 28.06, kuna juba järgmisel päeval oli Tallinnas eesti keele test. Kujutasin ette, et kool asub Lasnamäel, väljast on punane ja seest pole üldse ilus. Tegelikult asus Mustamäel, Tomi korterist max. 10 minuti kõndimise kaugusel. Seest oli samasugune nagu Tartus ja kohe tekkis kodune tunne. Algselt arvasin, et test kestab kindlasti vähemalt tund aega, kuna küsimusi pidi olema 80, aga maksimaalne lahendamise aeg oli 40 minutit, millest mina kasutasin 10 minutit. Test polnud raske ja nagu Kairi mainis, siis oli see rohkem venelastele. 18.75p/20p sain. Kolmapäeval nuputasime plaani, mida teha võiks, siis viitsis Allar siiski Mustamäele tulla, meiega liitus Mell, TTÜ juures kohtasime juhuslikult Askot ja lõpuks jõudis ka Martin meieni. Paari tunni jooksul liikusime max. 100m :D. Mehed tahtsid, et ma valgustaksin neid naiste poole pealt Neljapäeval käisime kartimas, ujumas ja üks öine grill sai ka tehtud. Uwe oli vist väga hädas, et ma tal peaaegu kõik käest ära sõin :D, magama sain nelja ajal. Reedene päev läks mõistagi pikalt :D. Lõpetasin Lasnamäel, mis oli pisut hirmutav, aga uskumatu, et kell 6 hommikul nii palju inimesi ärkvel on, und pole? Lõpuks, kui ma kell 7 või midagi sinnapoole korterisse jõudsin, siis oli uni praktiliselt kadunud. Kaheksa ajal tuli burksi isu, aga lubasin et magan tund ja siis lähen Räägu, magasin neli tundi ja läksin siis. Pärast käisime Marge kassipoega vaatamas, kes oli üli energiline ja karvane. Siis jälle Maardu, seekord paadiga. Ta oli nii kaua oodanud, et saaks mu vette lükata või visata ja seekord see ka õnnestus tal. Jäin ellu õnneks. Kuna nad otsustasid tantsupeole minna, siis liitusin ka nendega. Võrreldes pühapäevaga, oli rahvast ikka 5x vähem. Samas oli pühapäeval võimsam ka :). Lihtsalt kirjeldamatu, mida tundsin, kui algas segakoori etteaste. Ühendkooride "Mis maa see on?" tõi pisara silma ja ei tahtnud mitte kuidagi, et see kõik lõppeks. Hommikul oli joodikupäevitus täitsa märgatav, oleks siis kleit seljas olnud, aga ei. Eile jõudsin koju ja tänaseks olen välja puhanud. Hästi.

• Mind häirivad teatud inimeste kindlad tegevused/omadused