Kevad tulekul!

Ma võtan juba pikemat aega hoogu, et siia midagi kirja panna. Sündmusi, millest kirjutada, on, aga samas jookseb mõte laiali. Praegu olen ma siin ainult sellepärast, et mul pole mitte midagi peale raadio kuulamise teha.
Ma ei tea isegi, millest ma alustan :D. 23. veebruaril sai aasta uuesti kõndima õppimisest ja kipsi eemaldamisest. See polnud tõenäoliselt meeleski täpselt. Neljapäeval sai üle pika aja autoga Lõunasse sõidetud. Kui ma arvasin neljapäeval, et Allan ei võta meid mitte kunagi enda autosse, siis peale eilset ei tee ta seda 90% tõenäosusega :D. Tegelikult 21.02.2012 (jääb hästi meelde ja omamoodi maagiline) sünnitas Berta 4 (järjekordselt) armsat kutsikat. Nendesse kiindub kohe. Jama on see, et ma ei näe seda, kuidas nad silmad avavad, jalad alla võtavad ja ise sööma hakkavad. Algul vaatasin, et kõik on reaalselt musta värvi (koos valge triibuga otsa ees), aga tegelikult on üks tume-pruun, teisel on pea tume pruun, aga keha must, kolmandal on keha must ja käpad pruunid ja neljas on üleni must, koos tume-pruunide pisidetailidega. Kauri pani juba ühe nimeks Tupsu, sest ta pidi Teletupsu näoga olema :D. Järgmine kord, kui koju lähen, on nendega üks fotosessioon plaanis & mitte telefoniga :). Kuna Kristel ei lubanud mul mitte kuidagi neljapäevase Vennaskonna kontserdi peale "ei" öelda, siis ma pidingi sinna minema. Kindlasti ma ei kahetse :D, sai tantsitud ja räägitud ja naerdud - väga hea oli! Reedel oli väike pühaõhtusöömaaeg tädi juures. Söömine on ainuke tegevus, mis toidab & kuna laua peal oli paras ports kiluvõileibu munaga, siis ma ennast tagasi ka ei hoidnud. Üritasin küll vähemalt 00:35'ni tegevust leida, et "P.S. I love you" näha, aga kell oli alles 23 millegagi, kui voodisse jõudsin ja panin selle filmi tõmbama endale. Laupäeval ärkasin 10.38 & läks koristamiseks. Hiljem tuli marmorkeeksi isu ja no ei saanud sellest mõttest lahti. Tegingi ühe hiigelkeeksi, peale tegin glasuuri :D ja keeks sai imehea. Läheb kordamisele. Kuigi laupäevane saun oli üle pika aja ülim, pidin sealt kiiruga läbi käima, et õhtuks valmis sättida. Alustasime Kristeli juurest (ma sain kõrvitsaid ka, muide :D). Õnneks leidsime endale autojuhi, kes meid klubisse viiks. Seekord oli Club Tartu üle rahvastatud ja möllasime seal umbes tunnike. Edasi tuli idee minna Bevegasse. Ma olin üsna kindel, et me ukse juurest kaugemale ei jõua, sest vanad tegijad teadsid rääkida, et kuu lõpus pole seal praktiliselt mitte üldsegi rahvast. Ega ma väga mööda ei pannudki selle mõttega :D. Pilet tehti välja (jess!). Ütleks, et Bevegas olles pole mul never nii head pidu olnud. Tantsitud sai kogu hingest. Mingihetk mõtlesime, et tahaks väga juua, läksime Kristeliga leti äärde, hakkasime menüüd vaatama. Mingi mees seisis meie kõrval ja nihutas laualampi nii, et valgus paistis ainult menüüle (privileeg) & kui me ei suutnud otsustada, mida võtta, siis ütles, et õige oleks, kui teeks meile joogid välja. Meil polnud selle vastu mitte midagi, jäigi 3.80 alles :D. Lõpuks tantsisime täiesti peo lõpuni ja oleks isegi veel tantsinud. Tõestasime järjekordselt, et Eesti muusika järgi on võimalik väga edukalt nii tantsida, et juuksed lendavad ja puusad liiguvad. Ma arvan, et Mati peaks mind ja Kristelit kuu lõpus palkama, et inimesi tantsima veaksime :D. Pühapäeval ärkasin mõned minutid enne 11-st. Anne näost oli kohe aru saada, et käis öösel meiega väljas, kuigi ta ei panustanud pooltki nii palju, kui meie :D. Tallinnasse sõit oli jälle omaette kogemus. Juba Koiolas meenus, et unustasin tööriided maha, nii, ümberpöörd. Tartus avastasime, et Selveris on praegu naturaalne siider soodne, ostsime mõned. Aeg jälle kulus :D. Ma-ei-mäleta-mis-grill-see-oli ostsime burgerid, sest kõht oli tõsiselt tühi, aga selleks hetkeks oli mul kõhus kõrvetiste tunne ja jõudsin alla poole süüa. Kõrvetised viisidki pühapäevaõhtuse tuju ära. Täna läksin kümneks praktikale ja no tööd polnud eriti, pidin ainult 2 tundi olema siis. Inimesed tunduvad küll toredad :). Homme pean alles 12-ks minema :D, mis on iseenesest hea muidugi. Lähebki aeg kiirelt, sest ma ootan reedet, vägavägavägavägavägaväga!

Seekord oli selline postitus siis, tahaks loota, et järgmine tuleb enne naistepäeva!

Veebruari esimene

 Huvitav, veel hommikul olin kindel, et avaliku blogiga teen teadmata ajaks pausi, kuna mõtteid, mida ma absoluutselt kõigiga oleks valmis jagama, praktiliselt pole. Siiski saabus müstiline hetk ja ma muutsin meelt. Selle peale öeldakse vist: "Naised!". Igatahes, rääkisin Johannaga tema jala paranemisest ning meenus, et olin eelmine aasta üsna usin märkmeid tegema, kui kipsjalg olin. Lugesin ja imestasin, kui nullseisus ma ikka olin. Aga peab tõdema, et see aasta on üsna ruttu läinud ikka. Arvan endiselt, et kipsis oleku aja kõige piinarikkam oli nelja seina vahel istumine, toidukile ja kilekoti mässimine ümber jala ning Raadikule käimine. Kuna ma tahan tõsiselt iseseisev olla ning ise hakkama saada (endiselt!), oli kirjeldustes aru saada, et täitsa piin oli kohe olla samas abitu ja nii iseseisev (loogiline väljend :D). Tõsi, aeg läheb ikka ülihelikiirusel. Alles oli eelmine aasta, kui ma tahtsin kondiitri rühmas olla, nüüd pean juba lõputööd mõtlema. Mul on selleks palju palju inspiratsiooni vaja ikka. Eelmine aasta mõtlesin ka, et Sõbrapäeva tordivõistlusest võtan kindlasti osa, aga otsustasin loobuda. Üritan Nami-Nami võistluse jaoks miskit välja mõelda, huvitav, kas see õnnestub? Esmaspäeval nägin Birgitit ja pisikest Liinat, kes oli sama pisike, kui 2 kuud tagasi, jällegi aeg lendab, sest ta sai täna juba 3. kuuseks :). Pühapäeval, kui Alar, Hendrik, Merlin ja Kuno siin istusid, siis vaatasime Ameerika kupongikogumise hulluse saadet ja iga teine lause oli: "Kuidas see võimalik on?". Sattusime Shanoni - Jäätunud jäljed, videot vaatama, aga seekord vaatasime kriitiliselt ikka ning tõdesime, et laulja liigutab suud vägagi naiselikult ja kui kukkumise koht tuli, siis kukkus imelikult :D. See oli Merlini ja Liisu kriitiline arvamus.  Nädalavahetusel oli kvaliteetaeg, õigemini reede hilisõhtust laupäeva õhtuni :). Ootan järgmist reedet järjekordelt. Praegu sooviks, et kõik ainult paremini läheks ja kuskiltmaalt kokku ei jookseks.