Head kevade algust :)

Vähemalt juba 2-3 päeva on see leht mul lahti. Mõtteid on ja mõtteid pole - vahelduva eduga. Uskumatu, kui kiirelt aeg läheb - alles oli 8. märts ja naistepäev ning juba on 20. märts ja kevade algus. Praegu tunduvad päevad täis päikest palju rõõmsamad, kui päev täis lörtsi, niisket õhku ja porilompe (nagu eile). Tõenäoliselt pean hakkama, peale jalas olevate jalanõude, kaasas kandma veel ühte paari jalatseid. Eile, enne tööleminekut vaatasin aknast välja, mitte eriti rõõmustav vaatepilt ja otsustasin, et panen talvesaapad jalga. Tööle jõudes olid jalad pooleldi märjad. Täna hommikul vaatasin ilma - samamoodi, mitte midagi rõõmustavat. Otsustasin, et täna lähen kummikutega. Pidin tunnistama, et kõik porilombid, millest olin sunnitus eile läbi astuma, olid kuivanud. Tööpäev oli ka kahjuks liiga lühike. Pidin 2 cheesecake-i põhja tegema, 15 suurt korvikest, ühe teekoogi kreemi ja natuke riiuleid korrastama. Reedel võiks hoopis nii lühike olla. 1,5 nädalat veel praktikat. Ma isegi ei tea, kas ootan lõppu või mitte. Vist isegi ootan, siis saab teatud ainetega ühelepoole loodetavasti. Karnaluksi saaks ka. Uskumatu, aga igatsen juba sealolemist :D. Reedel venis tööpäev ikka eriti pikaks - neljani. Tööd oli muidugi päris palju. Peale tööd läksime Kristeliga Rocc al Mare-sse. Järjekordselt sain aru, miks mulle ilma tagamõtteta poodelda ei meeldi. Mitte üldsegi ei meeldi. Kuna Kristelil oli vaja mantlit ja kevad-sügissaapaid, siis ma olin kaasas, kui hindaja ja orienteeruja & lõpuks korterisse jõudes olin ma tõsiselt peaaegu surmväsinud. Tekib küsimus, et miks me üldse Tallinna kaugemasse otsa ronisime, kui lahkusime ilma mantli ja saabasteta? Õhtul tegin pitsat, mis maitses nii minule, kui ka mu kallile mehele :). Ootan juba seda, kui lasanjet saaksin teha :D. Neljapäeval või reedel teatas Aila, et ta tütar teeb Näpustuudiost  uurimustöö ja oleks vaja vilistlaste meenutusjuttu. Optimistlikult mõtlesin. Eile tegin jutu valmis, üle kivide ja kändude, isegi päris hea sai. Näpustuudiosse tahaks jõuda kindlasti lähiajal. Ootan juba reedet, et saaksin Lõunasse minna. Loodetavasti on nädalavahetus päikseline!

Naistepäev

Mõtlesin, et see postitus on esimene naistepäeva postitus siin blogis, siis leidsin 2009. aasta 8. märtsi sissekande. Lugesin seda ja ei seostanud seda postitust üldse endaga :D, lugesin lõppu ja meenus, et Caspar kirjutas selle. Minu poolt on see postitus, selles blogis, esimene.
Niisiis. Praktikal olen viibinud 1,5 nädalat ja meenutab küll väga Maiasmoka praktikat. Üks märgatav ja tuntav vahe on ainult see, et ruumide temperatuurid on kõvasti alla normaalsuse. Seda, et seal on külm, öeldi mulle juba esimest korda sinna minnes. Kõik on minu vaba valik ikka. Üldiselt on kõik väga lebo, aga samas ma õpin seal iga päevaga midagi uut juurde. Kiidan kohta. Praktika võiks forever kesta, ma ei taha kooli peale mõeldagi :D.
Reedel läksin teist nädalavahetust järjest Lõuna-Eestisse. Mul on tunne, et olen ainus, kes kutsikaid jälle nunnutab ning nende arenguga kursis tahab olla. Kui ma ükskõik, millise Evestuse käest küsin nende kohta, siis vastatakse umbkaudsete lausetega. Tegelikult läheb neil kõigil hästi. Bertal on vaimustus üle läinud & tüdinenud juba sellest, et peab neid toitma pidevalt :D. Vähemalt pole ta kuri. Laupäeval käisin saunas ja see oli tõsiselt sweet jesus tunne. Sõime-jõime kõike head ja paremat. Vaatasime Eesti Laulu & öösel pidin elumehele järgi minema. Ma ei tea, kuidas nad nii kaua lasid enda järel oodata... Elumees polnud ka öösel enam eriti energiat täis :D, pigem pahur ja unine. Pühapäev möödus nagu üks mõttetu pühapäev ikka. Kauril ka tuulerõuged ja teda oli päris huvitav vaadata, kui käis enda rohelise draakoni hommikumantliga, olles ise rohetäpiline :D. Priidiku pärast pidime kell viis juba tallinna tagasi tulema, mehed mehed mehed!!! Ma oleks 1,5 tunniga jõudnud veel üle mõistuse asju teha & poleks järjekordselt midagi maha ka unustanud :D. Ilm kiskus esmaspäeval tuuliseks ja külmaks, polnud midagi, lasin mütsi tallinna saata. Seda pähe pannes oli kohe inimlikum tunne. Ma ei tea, kui imelik see on, kui enda vanu postitusi loen :D, aga peab tõdema, et mul oleks vaja üle pika aja lugeda raamatut, mis räägiks reaalsest elust. Kui aus olla, siis ma isegi tean, mis raamat see olla võiks. Kusjuures, enne mõtlesin, et miks ma näiteks siia ikka mõnikord satun? Mis siis, et ühe kuu jooksul 2-4 korda, järelikult on mõnikord hea midagi siiski kirja panna :). Aga see selleks. Selline (lühike, esimene) sissekanne naistepäeval!

Head naistepäeva kõigile naistele!