Hoidkem kõige nõrgemaid

Nonii, kõik see mees, pole peale augustit siia mitte ühtegi rida kirjutanud. Pole paha. Käes on aasta 2013 veebruari lõpp ja on aeg lisada blogile uus aasta ja kuu juurde :). Seda, mida ma kõik need 6 kuud seni teinud olen, ei hakka ma üles kirjutamagi, ei jõuaks hommikuseks tööleminekuks ka ära. Proovin (ei ürita, sest üritamine on luhtaläinud katse) alates tänasest võimalikult tihti kirja panna nn. päeva mõtteterad, a'la teemad, mis on sellel päeval just kõige päevakajalisemad ja mille üle arutatakse kõige rohkem. Tegemist ei hakka olema poliitika või elu24 teemadega, vaid täiesti elust enesest võetud.
Tänaseks mõtteks on - Loom, kui pereliige. Usun, et kõigil (või vähemalt enamusel), kellel on lemmikloom, käitub temaga nagu pereliige. Ei ole lihtsalt nii, et kui loomaga midagi juhtub, siis mõeldakse: "Mis siis sellest, võtan uue.". Tegelikult on lemmikloom nagu inimene, ainsa vahega, et tema ei saa enda eest ise hoolitseda või endale raha teenida. Kõik lemmikloomad on mulle alati väga lähedaseks saanud ja sellepärast ei ole mul mitte kunagi kahju investeerida nendesse. Kui on vaja arsti juures käia ja sealne arve on ulme summa, siis olen ma pigem looma heaolu peal väljas. Hetkel on kõige parem näide see, kui üks minu pere loomadest sai u. nädal tagasi kihutavalt autolt löögi vastu paremat tagajalga. Kui nägin, et koer lonkab, arvasin, et on kerge põrutus ja läheb üle. Täna tundus juba, et läheb ikka hullemaks. Võtsin koera sülle ja läksin loomaarstile, et asjasse selgust tuua, sest paari päeva pärast oleks võib-olla juba hilja olnud. Välisel vaatlusel ei osanud arst midagi öelda, sest taga jalga katsudes ei teinud Berta teist häältki. Seesmine vaatlus tõi kindla vastuse - rangluumurd. Diagnoos tuli nagu välk selgest taevast, sest seda ma poleks osanud oodata. Kindluse saamiseks ja täpsete asjaolude selgitamiseks tehti röntgen, mis näitas, et rangluu on kolmest kohast katki. Seda kõike kuulda polnud eriti meeldiv. On 2 võimalust - kas lasta teha 500€ maksva operatsiooni või koer peab 99% tõenäosusega oma elupäevade lõpuni kolmel jalal kõndima. Kuna tegemist pole korterikoeraga, siis oleks suurest summast hoolimata parim lahendus operatsioon. Praegu käib asjade uurimine ja läbimõtlemine.
Kuna täna juhtus selline sündmus, siis just täna olen mõelnud nii paljudele asjadele, mis seostub lemmikloomadega. Endalgi hakkab kurb, kui vaatan looma ja ta ei saa joosta, hüpata ega rõõmus olla.
Loodan, et kõik leiab lahenduse, omalt poolt teen ma igal juhul kõik selleks, et Berta saaks vajamineva operatsiooni!

Kui see tekst pani kasvõi ühe inimese mõtlema sellele, kui palju me peame hoidma ka neid, kes ennast ise hoida ei saa, siis olen rahul :)